E-ITSPEA 15: Eetika ja IT

Kursuse viimases postituses pidime valima ühe IT-eetikakoodeksi ning seda analüüsima. Antud teema jaoks lootsin leida materjali oma lemmik uurimisobjektilt, Medtronicult, sest arvasin, et meditsiiniaparaatidega tegelev tehnoloogiafirma võiks ju omada mingit eetikakoodeksit. Kahjuks see nii ei olnud, mistõttu pöördusin usaldusväärse abilise Google’i poole. Ka Googlest oli üpris keeruline leida head IT-le keskenduvat eetikakoodeksit, kuid peale pikka

E-ITSPEA 14: Andmeturveː tehnoloogia, koolitus ja reeglid. Lunavara lühikokkuvõte.

Seekordses blogipostituses teen lühikokkuvõtte lunavara olemusest ning toon välja, millised “Mitnicki valemi” komponendid aitaksid lunavarast tulenevat riski maandada. Kuidas satutakse lunavara ohvriks? Sarnaselt teistele pahavara tüüpidele on ka lunavara tarkvara, mis mingil andmeedastamismeetodil (CD-plaat või kaasa pandud mõne meiliga) satub kasutaja teadamata tema arvutisse. Mis on lunavara tööpõhimõte? Lunavara idee on sarnane teistele olukordadele, kus

E-ITSPEA 13: Teistmoodi IT.

Kui rääkida erivajadustega inimestele mõeldud IT-lahendustest, siis minule tule kohe silme ette Steven Hawkingi ratastool, mis mingil imemeetodil suutis mootorneuroni haigust põdeva mehe rääkima panna. Kuna seekordses blogipostituses on vaja mõnest sellisest lahendusest rääkida, siis mõtlesin, et kuigi see ratastool koosneb mitmest erilahendusest, siis enda uudishimu tõttu oleks sobiv valida uuritavaks lahenduseks just see sama

E-ITSPEA 12: Inimese ja arvuti suhtlus, ergonoomika ja kasutatavus

Seekordses blogipostituses toon välja ühe negatiivse ja ühe positiivse näite kasutatavuse kohta veebist. Hea kasutatavuse all tooksin välja YouTube’i, sest leian, et see on lehekülg, mis on vähemalt minu arvates ehitatud ülesse täpselt nii nagu üks meelelahutusliku sisuga lehekülg võiks olla. Hea soovitusalgoritm, hea rakendus nii telefonis kui arvutis, meeldiv kujundus ning väga lihtne kasutada.

E-ITSPEA 11: Arendus- ja ärimudelid

Seekordes blogipostituse ülesandeks oli kirjeldada mõne projekti äri- ja arendusmudelit. Peale mõnigast ringi uurimist otsustasin valisin uurimisaluseks Spotify, sest olin varem kuskilt lugenud või kuulnud, et nende arendusmudel on üpris huvitav ja võiks teistele eeskujuks olla. Ma ei usu, et seda blogi satub lugema mõni inimene, kes ei tea, mis on Spotify aga vältimaks segadust

How To Become A Hacker arvustus. Nädal 10

Seekordses blogipostituses arvustan Eric S. Raymondi kirjutatud dokumenti, mida mina kirjeldaks kui häckerluse ning häckerliku käitumise kokkuvõtliku ülevaadet. Võin juba eelnevalt ära öelda, et tegu oli väga hea lugemisega. Järgenvalt kirjeldan kokkuvõtlikult, mida peaks Raymondi dokumendi põhjal üks inimene tegema, et omandada kaasvõitlejate silmis prestiižne häkkeri tiitel. Häkkeriks saamise oluliseimaks eelduseks peale oskuste on kindlasti

E-ITSPEA 9: IT juhtimine ja riskihaldus.

Seekordses blogipostituses võrdlen kahte eri tüüpi juhtimisstiili. Võrdlemiseks olen valinud Elon Muski ja Jeff Bezos’t, kes minu jaoks esindavad kahte üpris vastanduvat juhtimisstiili ning on tuntud oma erilise, kuid väga tulemusttoova lähenemise poolest. Bezos on tuntud oma väga süstemaatilise ja läbimõeldud juhtimise poolest. Amazon on viimased 10 aastat nautinud tohutut kommertsedu ning sellise edu võtmeks

Milline võiks olla IT proff

Seekordses blogipostituses arutan milline peaks olema IT proff aastal 2020. Nagu igal teisel ametil on ka ITs minu arvates tänapäeval oluline omada mingisugust sertifikaati, tunnistust või tehtud tööde portfooliot ehk midagi sellist, mis aitaks sind potensiaalsele tööandjale maha müüa. Eelnimetatu toob minu arvates inimese kohta välja mitmeid olulisi omadusi: järjekindlus, enesetäiendamise soov ning tase. Ilma

E-ITSPEA 7: Arvutid ja paragrahvid IIː litsentsid ja autoriõigus

Seekordses postituses kirjutan sellest, kuidas mõjutab vabade litsentside juures edasikandumisklausel (copyleft) litsentsivalikut. Copyleft ehk nõue tuletatud loomingut edastada samadel tingimustel, kui see, mille põhjal edasiarendus tehti, on kaetud erinevate litsentsidega, mis varieeruvad väga rangetest väga leebeteni. Free Software Foundationi eristab siinkohal tugevuse järgi litsentsid väga tugevateks (GNU AGPL), tugevateks (GNU GPL), nõrgaks (GNU LGPL) ja

ITSPEA nr 6: Tants intellektuaalomandi ümber.

Rick Falkvinge ja Christian Engström kirjutatud raamatus “The Case for Copyright Reform“, on välja pakutud mitu lahendust autoriõiguste muutmiseks. Seekordses blogipostituses keskendun ükshaaval raamatu 2. peatükis väljatoodud kokkuvõtlikele punktidele. Moraaliõigused jääksid reformiga puutumata ehk keegi ei saa teise indiviidi loodut enda omana esitleda. Kui on soov loodut kasutada, siis tuleks alati välja tuua algne autor.